Turvalisus on taristu ja serverite puhul üks olulisemaid nõudeid ning selle tagamiseks on vaja rakendada mitmesuguseid meetmeid. Turvalisus on oluline igat tüüpi majutuse ja serverite puhul. Kuna aga dedikeeritud serverite puhul ei vastuta teenusepakkuja turvalisuse eest ning kogu server ja selle seadistused jäävad kasutaja hooleks, muutub turvalisuse tagamine veelgi olulisemaks. Kuigi Potentingis vastutab teenusepakkuja ka dedikeeritud serverite puhul võrguturbe ja ühenduvuse eest, soovitame dedikeeritud serverite kasutajatel siiski vajalikud turvameetmed ise rakendada.
Dedikeeritud serverite turvalisus
Dedikeeritud serverid pakuvad teiste majutustüüpidega, näiteks jagatud majutuse ja VPS-majutusega võrreldes suuremat turvalisust ja stabiilsust. Teistes majutuskeskkondades on ohtude risk suurem, sest samu ressursse jagavad ka teised kasutajad. Kuna aga serveri haldamise eest hoolitseb teenusepakkuja, ei ole kasutajatel turvameetmete rakendamiseks kuigi palju võimalusi.
Dedikeeritud serveri puhul saate serverit seadistada ja kohandada just nii, nagu soovite. Samas on oluline veenduda, et rakendate vajalikud turvameetmed.
Dedikeeritud serverite turvameetmed
Kõige olulisemad viisid dedikeeritud serveri turvalisuse ja stabiilsuse parandamiseks on järgmised.
Tarkvara uuendamine ja ajakohasena hoidmine
See võib tunduda ebaoluline ja võite arvata, et tarkvarauuendusi ei pea tingimata paigaldama samal päeval, kui need välja antakse. Tegelikult see nii ei ole. Õigeaegsed uuendused ning tarkvara ja operatsioonisüsteemide regulaarne uuendamine võivad serveri turvalisust märkimisväärselt parandada. Uuendused parandavad tarkvaras tuvastatud turvaauke, takistades häkkeritel neid süsteemi kahjustamiseks ära kasutamast.
Parem on uuendused automatiseerida, et need toimuksid probleemideta. Uuendused ei piirdu siiski ainult tarkvaraga – arvestada tuleb ka riistvaraga. Hoidke riistvara alati heas korras ja ajakohasena, et häireid võimalikult palju vältida.
Küberrünnakutega arvestamine
Nagu eespool mainitud, peab riistvara olema ajakohane ja heas korras. Võite küsida, miks see oluline on, kui häkkerid ei saa riistvara otseselt kahjustada. Nad saavad aga teie riistvara kaugelt koormata ja sellega kahju tekitada. Kuidas? Mitmesuguste küberrünnakute, näiteks DDoS-rünnakute abil.
Teie riistvara peab olema heas korras, et säilitada DDoS-rünnakute ajal stabiilsus. Samal ajal peavad tulemüürid ja muud kaitsemehhanismid suutma neile rünnakutele vastu pidada. Selliste ohtude tuvastamiseks ja ennetamiseks saate rakendada mitmesuguseid meetmeid.
Viirusetõrjetarkvara kasutamine
Pahavara tuvastamine ja eemaldamine on oluline. Selleks saab kasutada usaldusväärset viirusetõrjetarkvara, käivitada pahavaraskannimisi ja rakendada muid sarnaseid meetmeid. Kui olete mures, kuidas need skannimised serveri liiklust ja jõudlust mõjutavad, saate need ajastada perioodidele, mil serveri liiklus on kõige väiksem.
Turvatarkvara pakub mitmesuguseid funktsioone ning täiustatud tööriistad suudavad pahavara selle tuvastamisel eemaldada.
SSH vaikepordi muutmine
Kui paigaldate dedikeeritud serverisse operatsioonisüsteemi, kasutab SSH oma vaikeporti, milleks on port 22. Ohtude ja rünnakute ennetamiseks on parem muuta see port juhuslikult valitud numbriks. Teine oluline aspekt on kasutajate juurdepääsu piiramine serverile. Kasutajatel peaks olema ainult selline juurdepääsutase, mida nad vajavad.
Kaheastmelise autentimise kasutamine
Täiendava turvakihi lisamine parooli kõrvale parandab serveri turvalisust märkimisväärselt. Sellisel juhul on ründajal serverile juurdepääsemine keerulisem ka siis, kui ta on parooli volitamata viisil kätte saanud.
Turvalise võrgu kasutamine
Kasutage serveriga ühendudes alati turvalisi ühendusi ja parem on avalikke võrke vältida. Kui peate avalikku võrku kasutama, krüpteerige oma liiklus VPN-i abil. See on eriti oluline, sest aitab ennetada selliseid ohte nagu vahendajarünnakud (man-in-the-middle), andmete pealtkuulamine ja muud sarnased riskid.
Varukoopiate loomine
Ükski neist meetmetest ei suuda tagada serveri 100% turvalisust. Seetõttu looge kindlasti regulaarselt varukoopiaid, et volitamata juurdepääsu korral või kui teie andmed mõnel muul põhjusel kustutatakse, oleks teil koopia olemas ja teie töö ei läheks kaduma.
Andmekadu ei teki ainult küberrünnakute tõttu. Selle põhjuseks võivad olla ka riistvaratõrked, andmebaasiprobleemid ja muud vead. Seetõttu suhtuge varukoopiatesse tõsiselt.
Kuidas saate serveri turvalisust parandada?
Kõigil, kes vajavad dedikeeritud serverit, ei ole selles valdkonnas põhjalikke eri- ega tehnilisi teadmisi ning ei saa eeldada, et igaüks suudab serveri kaitse- ja turvameetmeid tõhusalt rakendada. Turvalisuse tagamine on keerukas ülesanne, mida selle olulisuse tõttu ei saa eirata. Sellises olukorras on hallatud dedikeeritud server üks parimaid valikuid.
Hallatud dedikeeritud serveri puhul vastutab serveri haldamise ja turvamise eest teenusepakkuja, nii et kasutajad ei pea selle pärast enam muretsema. Selle teenuse valimisel on aga väga oluline ka see, millise teenusepakkuja valite. Peaksite veenduma, et teenusepakkuja peab kinni lubatud eesmärkidest.
Kokkuvõttes: millele peaksite turvalise hallatud dedikeeritud serveri valimisel tähelepanu pöörama?
Hallatud dedikeeritud serveri valimisel peaksite hindama teenusepakkuja turvameetmeid, seireteenuseid, uuenduste haldamist, varundamispõhimõtteid ja intsidentidele reageerimise protseduure. Samuti on oluline selgitada, millised turvakohustused kannab teenusepakkuja ja millised jäävad kliendi vastutusele. Veenduge, et teenusepakkuja pakub selgeid teenustaseme lepinguid (SLA), usaldusväärset tehnilist tuge ja läbipaistvaid põhimõtteid turvaintsidentide käsitlemiseks.
KKK
1. Millised on DDoS-kaitse liigid?
Võrgukihi DDoS-kaitse blokeerib rünnakuid, mis koormavad võrgu ribalaiust ja taristut suure liiklusmahuga üle. Rakenduskihi kaitse on suunatud rünnakutele, mis kurnavad serveri ressursse suure hulga HTTP-päringute saatmisega. Selliste rünnakute leevendamisel aitavad tööriistad nagu WAF ja päringute piiramine (rate limiting).
Mõlema meetodi kasutamine parandab dedikeeritud serveri turvalisust ja teenuse kättesaadavust.
2. Mis vahe on IDS-il ja IPS-il?
Sissetungituvastussüsteem (IDS) jälgib võrguliiklust ja serveri tegevust, et tuvastada kahtlast käitumist ja võimalikke rünnakuid. Ohu tuvastamisel teavitab see serveri administraatorit. Seevastu sissetungitõrjesüsteem (IPS) suudab lisaks ohtude tuvastamisele võtta ka automaatseid meetmeid, näiteks blokeerida pahatahtlikku liiklust. Nende kahe süsteemi kasutamine koos teiste turvameetmetega aitab ohte kiiremini tuvastada ja vähendada dedikeeritud serverile volitamata juurdepääsu riski.
